Nööbid, nööbid, nööbid.

Huvitav idee. Konserveeritud lilled.

Huvitav idee kuidas säilitada lilled kaua värskena. Sobib ideaalselt kingiideeks.Või tuua enda koju palju värve.

Kuidas siis teha :
 Võtame 1 osa glütseriini,
2 osa kuuma vett.
Segada.
Lill panna purki, vaasi ja muu anumisse mis teile meeldib ja parem kui ta oleks läbipaistev.
Ja peale valada kas kuum segu või külm.  Ja ongi valmis.

Mõned ideed : 

Koalas to the Max dot Com.

http://koalastothemax.com/

Kui on väga igav. Vajuta ringile. :)

Kardinad suvilasse ja verandale.

Väga hea idee.

Vahvad laste söögitööristad.

Nugade teritamine.

Väike idee koogi kaunistuseks.

KUUMAD KASTMED.

Kuumi kastmeid valmistatakse tavaliselt rasvas, jahust või kartulitärklisest ja vedelikust, milleks võib olla vesi, piim, aedviljaleem, rõõsk ja hapukoor. Liha- ja kalatoitude juures tarvitatakse  sageli nende keedu- või hautamisleent.

peamiseks soolaste kastmete maitseaineks on sibul, kuid peaaegu kõigile kastmetele võib lisada ka tomatipüreed, ketšupit ja vürtskastmeid.

enamasti antakse toitude juurde heledaid kastmeid, ainult praetud liha ja praadide juurde pruune kastmeid, kuid ka sellest tavast võib eri maitse andmiseks kõrvale minna.

KASTMED.

Salatitele, külmroogadele ja ka paljudele kuumtoitudele sobivad kastmeks müügil olevad tööstuslikult toodetud kastmed :

·        majoneesikaste mitmesuguste maitseainetega ( till jm)

·        puuviljakastmed ja õunakastmed, riivitud õunad jm.

·        tomatikaste, ketšup, tomatipüree jm.

·        vürtskaste,

Kodusemaks ja mahedamaks saab neid kastmeid muuta, lisades neile kas külma hapukoort, piima või hapupiima (keefir, pett jm) või kuumutades need kasted läbi koos liha- või aedviljaleemiga, koorega vm.

Dipp.

Dipp on lihtne toitu serveerimise viis, mille puhul ettevalmistatud toiduained ( leiva- või saiakangid, soolaküpsised, juust, toored ja keedetud aedviljad, vorst ja praetükid, külmad praetud kartulilibled vm. kastetakse väikestes  kausikestes lauale antud paksu kastmesse. Toiduained hoitakse seejuures sõrmede vahel või kahvli otsas. Taldrikuid tavaliselt lauale ei panda, vajalikud on need väga vedela kastme või liiga pehme keedetud aedvilja korral.

Dipiks nimetakse ka kastet, millesse toiduaineid kastetakse . harilikult valmistatakse paar- kolm erisugust kastet. Serveerimiseks on kõige kohasemad on pealt laienevad kausikesed, millesse on kerge toiduained kasta.

Inglid.

Runebergi koogid soojendavad südant .....

Valentinipäeval on kombeks üllatada sõpru südamekujuliste küpsetistega, miks ei võiks aga vormi unustada ja tähendusele keskenduda. Runebergi koogid kui märk hoolimisest ja armastusest sobivad tänu oma sünniloole nii valentini- kui mistahes muul päeval.

Runebergi koogid, mis on nime saanud soome rahvusluuletaja Johan Ludvig Runebergi (1804-1877) järgi, äratavad huvi eelkõige tänu neid pea poolteist sajandit saatnud legendile.

Runebergi pere, kus kasvas kaheksa last, pidi aeg-ajalt üsna kitsalt läbi ajama. Luuletaja naine Fredrika tahtis aga kehvadest aegadest hoolimata armastatud mehele midagi maitsvat pakkuda. Et jahu nappis, lisas ta sellele köögikappidest leitud saia-, küpsise- ja leivapuru ning üllatas abikaasat hommikulauas koogikestega.

Iga aasta 5. veebruaril, luuletaja sünniaastapäeval, tähistavad põhjanaabrid Runebergi päeva. Siis on traditsioonilised koogid müügil kohvikutes ja kauplustes, neid küpsetatakse ka kodudes. Tänavu õpetas Soome naisteorganisatsiooni Uudenmaan Marttat kodumajandusõpetaja Anne Lempinen sel päeval Tampere majas tartlasi Runebergi kooke küpsetama.

Teeme külmi küpsisekooke.

Külmad (küpsetamata) koogid aitavad välja siis kui meil puuduvad küpsetustingimused või oskused. Samal ajal on need meeldiv vaheldus küpsetatud kookidele. Külmi kooke põhiliselt kahte liiki : küpsised leotakse kihti täidisega (kreemiga) või tükeldatakse küpsised ja segatakse täidisega.

Küpsisekoogi jaoks kulub 2-4 pakki (1 pakk 200 gr) küpsiseid, täidiseks või- või kohupiimakreemi, võidemarmelaadi, õunapüreed ; katteks kreemi, võõpa, sulašokolaadi , vahukoort ; kaunistuseks värskeid või kampotimarju ,-puuvilju, pähklituumi, šokolaadi.