22. veebruar 2012

KUUMAD KASTMED.



Kuumi kastmeid valmistatakse tavaliselt rasvas, jahust või kartulitärklisest ja vedelikust, milleks võib olla vesi, piim, aedviljaleem, rõõsk ja hapukoor. Liha- ja kalatoitude juures tarvitatakse  sageli nende keedu- või hautamisleent.
peamiseks soolaste kastmete maitseaineks on sibul, kuid peaaegu kõigile kastmetele võib lisada ka tomatipüreed, ketšupit ja vürtskastmeid.
enamasti antakse toitude juurde heledaid kastmeid, ainult praetud liha ja praadide juurde pruune kastmeid, kuid ka sellest tavast võib eri maitse andmiseks kõrvale minna.

Hapukurgikaste.

1 kl majoneesi, hapukoore- või kohupiimakastet,
1 hapukurk,
1 spl hakitud sibulat või sibulapealseid,
( 3 spl. marineeritud seeni või 1 spl riivitud mädarõigast),
soola, suhkrut.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. seeni ja mädarõigast lisatakse soovi korral.


Kohupiimakaste.



200 gr kohupiima,
1 kl piima või hapukoort,
soola, suhkrut,
maitserohelist,
( 2 spl ketšupit või 2 tl vürtskastet).

Kohupiim hõõrutakse puulusikaga ühtlaseks, lisatakse  vähehaaval piim või hapukoort ja maitsestatakse, soovi korral lisatakse ketšupit või vürtsikastet.

Hapukoore-õunakaste.

½ kl hapukoort,
½ kl õunakastet või riivitud õuna,
soola, maitserohelist,
1tl vürtskastet.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse.

Hapukoore- ketšupikaste.

½ kl ketšupit,
½ kl hapukoort,
soola,
suhkrut,
tilli, peterselli või sibulapealseid.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse.

KASTMED.

Salatitele, külmroogadele ja ka paljudele kuumtoitudele sobivad kastmeks müügil olevad tööstuslikult toodetud kastmed :
·        majoneesikaste mitmesuguste maitseainetega ( till jm)
·        puuviljakastmed ja õunakastmed, riivitud õunad jm.
·        tomatikaste, ketšup, tomatipüree jm.
·        vürtskaste,
Kodusemaks ja mahedamaks saab neid kastmeid muuta, lisades neile kas külma hapukoort, piima või hapupiima (keefir, pett jm) või kuumutades need kasted läbi koos liha- või aedviljaleemiga, koorega vm.


Õunadipp.

1 kl õunapüreed,
100 gr juustu,
1 sibul,
2 spl mädarõigast,
2spl hapukoort või kondenspiima,
soola,
maitsetaimi,
(riivitud sidrunikoort).

Juust, sibul ja mädarõigas riivitakse, segatakse õunapüreega ja maitsestatakse. Sobib toore aedvilja ning ulukiliha juurde.

Sõstra- või pohladipp.



1 kl sõstraid-, pohla- või jõhvikavõiet,
1 spl majoneesi,
1 väike sibul,
maitsetaimi.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib vorsti, linnu- ja ulukiliha juurde.


Seenedipp.

100 gr marineeritud või omas mahlas hautatud seeni,
100 gr hapukoort või majoneesi,
1 väike sibul või sibulapealseid,
soola, suhkrut.

Seened hakitakse hästi peeneks, segatakse hapukoore ja riivitud sibula või hakitud sibulapealsetega, maitsestatakse. Sobib leivaga

Roheline dipp.

100 gr kohupiima,
100 gr hapukoort või keefiri,
soola, suhkrut,
50 gr spinatilehti,
3 spl tilli või peterselli.

Kohupiim hõõrutakse ühtlaseks või aetakse läbi sõela. Spinat ja maitseroheline hakitakse üsna peeneks. Toiduained segatakse, maitsestatakse. Sobib liha, kala ja leiva juurde.

Mädarõikadipp.



3 spl riivitud mädarõigast,
2 haput õuna,
100 gr hapukoort või keefiri,
soola, suhkrut, maitsetaimi,
sibulapealseid või 1 väike sibul,
peterselli.

Pestud õunad riivitakse kooremata, toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib tooreste aedviljade ja keedetud liha juurde.


Majoneesi-õunadipp.



200 gr majoneesi,
100 gr õunapüreed,
1 sibul või 60 gr sibulapealseid,
1 tl mädarõigast,
soola, suhkrut, maitsetaimi.

Peenestatud toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib kala, liha ja vorsti juurde.

Majoneesidipp.

200 gr majoneesi,
1 spl sidruni-, õuna- või sõstramahla,
50 gr sellerit,
1 sibul või 60 gr sibulapealseid,
(1 tl vürtsikastet),
soola, suhkrut, maitsetaimi.

Seller riivitakse ja segatakse kohe hapu mahlaga.  Sibul hakitakse üsna peeneks või riivitakse. Toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib leiva, aedvilja ja liha juurde.


Koore-sibuladipp.



200 gr hapukoort,
2 spl hapupiima,
2 spl toiduõli,
1 sibul,
2 spl sibulapealseid või murulauku,
soola, suhkrut, maitsetaimi.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib liha ja vorsti  juurde.

Koore-puuviljadipp.


150 gr hapukoort,
150 gr puuvilja- või õunapüreed,
1 tl vürtskastet,
2 spl toiduõli,
soola, suhkrut, sinepit või maitsetaimi (meliss, pune, piparrohi vm).

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib aedvilja, tailiha ning vorstide juurde.

Kohupiima-tillidipp.

 
200  gr kohupiima,
4 spl hapukoort,
2 spl toiduõli,
3 spl hakitud tilli,
1 tl vürtskastet,
1 spl õuna-, sõstra- või sidrunimahla,
soola, suhkrut, maitsetaimi.

Kohupiim hõõrutakse puulusikaga ühtlaseks või aetakse läbi sõela, segatakse hapukoort ja toiduõliga. lisatakse hästi peeneks hakitud till, vürtskaste, mahl ja maitseained. Sobib aedvilja ning lihalõikude juurde.

Kohupiimadipp.




150 gr kohupiima,
100 gr hapukoort või piima,
1 spl mädarõigast või 1 tl sinepit,
soola, suhkrut, maitsetaimi, hakitud maitserohelist,
 (150 gr õunapüreed või -kastet,  1 tl vürtskastet).

Kohupiim hõõrutakse puulusikaga ühtlaseks või aetakse läbi sõela, lisatakse riivitud mädarõigas ja teised toiduained ning maitsestatakse.
Sobib leiva, saia ja küpsiste juurde.


Juustu-õunadipp.



100 gr juustu,
1 suur õun,
1 väike sibul,
tükike sellerit,
1 munakollane,
100 gr hapukoort või majoneesi,
soola, suhkrut, pipart.

Juust, õun, sibul ja seller riivitakse, lisatakse toore munakollasega segatud hapukoor või majonees, maitsestatakse.
Sobib leiva, saia ja küpsiste juurde.

20. veebruar 2012

Juustudipp.



100 gr juustu,
150 gr hapukoort või majoneesi,
1 väike sibul,
tükike  sellerit, soola, suhkrut, sinepit, maitsetaimi.

Juust, sibul ja seller riivitakse, segatakse hapukoore või majoneesiga, maitsestatakse.
 Sobib leiva, saia ja küpsiste juurde.

19. veebruar 2012

Dipp.



Dipp on lihtne toitu serveerimise viis, mille puhul ettevalmistatud toiduained ( leiva- või saiakangid, soolaküpsised, juust, toored ja keedetud aedviljad, vorst ja praetükid, külmad praetud kartulilibled vm. kastetakse väikestes  kausikestes lauale antud paksu kastmesse. Toiduained hoitakse seejuures sõrmede vahel või kahvli otsas. Taldrikuid tavaliselt lauale ei panda, vajalikud on need väga vedela kastme või liiga pehme keedetud aedvilja korral.
Dipiks nimetakse ka kastet, millesse toiduaineid kastetakse . harilikult valmistatakse paar- kolm erisugust kastet. Serveerimiseks on kõige kohasemad on pealt laienevad kausikesed, millesse on kerge toiduained kasta.

Lehed

Külastusi :

Вязаный брелок лисичка крючком

Вязаный брелок лисичка крючком