Rahvatarkus. Külmetushaigused.

Sibul ja küüslauk on tuntud haigustega võitlejad ja immuunsüsteemi tugevdajad. Haiguse ajal on soovitav süüa 2-3 toore küüslaugu küünt päevas. Sibulatest võib valmistada tee, peenestatud küüslauku võib segada meega vahekorras 1:1 ja võtta sisse 1 tl iga tunni tagant. Samuti võib peenestada 3 küüslauguküünt, valada neile 1 klaas kuuma piima, lasta 29 minutit seista ja juua pool tunni jooksul väikeste sõõmude haaval.

Ka pelgalt 1 klaasitäis kuuma piima meega 2-3 korda päevas aitab leevendada külmetuse nähtusid.

Kuumatunned tekitavad  piprad ja ingver leevendavad halda enesetunnet, kuna ärritavad limaskestasid ja soodustavad limaeritust.

Lihtne ingveritee: vala ingverijuuri lõikudele keev vesi, keeda nõrgal tulel 15-30 minutit, lisa värskest sidrunist pigistatud mahl ja maitse järgi mett. Tee kosutab haigusega võitlevat orgonismi.

Aroomikas ingveritee : lisa ingverijuure lõikudele 1 kaneelikang, mõned terad nelki, koriandriseemneid, veidi sidrunit. Vala üle keeva veega ja keeda nõrgal tulel 15 minutit. Joo kuumalt 1 tassitäis iga paari tunni tagant.
Igasuguse külmetuse puhul on hea tarvitada porgandimahla meega või piimas keedetud riivitud porgandit.

Kanapuljong on tuntud külmetushaigustega võitleja. Kanapuljongi joomine on hingamisteedele kasulikum kui ükskõik milline teine kuum jook. Uuringud on kinnitanud, et kanasupp on kerge antibiootilise toimega ja tõhusalt tugevdab kurnatud organismi.

Mädarõigas sisaldab ained, mis stimuleerivad immuunsüsteemi. Aromaatsed väävliühendid mädarõikas tapavad baktereid ja aitavad kaasa limaeritusele.

Vitamiinid ja mineraalid.

C-vitamiin   tõstab organismi vastupanuvõimet ja aitab ära hoida viirust lisandamist. Kuna C-vitamiin ei ladestu organismi, võib teda haiguse ajal võtta kuni 1000 mg päevas.

A-vitamiin saamiseks sobib beetakarantiin, mis  on A-vitamiini eelvitamiin. Beetakarotiin tõstab vastupanuvõimet, nõrgendab viirust ja vähendab tüsistuse ohtu, eriti riski haigestuda rasketesse hingamisteede haigustesse.

Tsink on tuntud haavade ravija ja immuunsüsteemi stimuleerija. Tsink ei tapa viirusi, kuid takistab nende paljunemist. Tsinki tohib võtta täis kõhuga, muidu võib see tekitada iiveldust. Tsinki tuleks võtma hakata esimeste sümptomite ilmnemisel.
D-, B6-, B12- vitamiinid ja foolhape aitavad tõrjuda viiruseid.

Teeme ise köha siirupit.

 

 

 

 

Looduslikud taimsed siirupid köha vastu on sama tõhusad kui ravimid,mida müüakse apteekides.

Siin on mõned retseptid, mis on soovitanud arstid:

Siirup vaarika lehtedega.
4 spl kuivatatud vaarika lehti

1 tass vett
2 spl mett
1 tl sidrunimahla
Keeda vaarika lehed vees, kuni see keeb ära kuni poole võrra. Sõela. Jahuta ja sega keedis koos mee ja sidrunimahlaga.

Siirup aniisi ja tüümianiga.
1 tl aniisi seemned
1 tl kuivatatud tüümiani
2 tassi vett
1 tass pruuni suhkrut või mett
Keeda maitsetaimed 10 minutit. Sõela. Lahustada kuumas keedises mett või pruuni suhkrut. Võta 1 tl köha vastu.

Pipra siirup.
2 tl cayenne ' i pipart
2 spl mett
1/4 tassi õunasiidri äädikat
4 tassi vett
Segada veega pipar, mesi, äädikas. Võta 1 tl .

Siirup mädarõigaga ja sinepiga.

1 tl riivitud mädarõigast
1 tl jahvatatud sinepi seemned
1 tass keeva vett
mett (soovi korral)
Keeda mädarõigas ja sinep keeva veega 20 minutit. Sõela. lisa mesi. Võta 1 tl .

Külm kaste kalale.

400 g majoneesi "Provansaal",
100 g marineeritud kurgid,
50 g kappareid,
Väike kimp peterselli, paar oksa estragoni,
45 ml. valge veini äädikas,
kaste "Tabasco".

Kurgid, kapparid, petersell ja estragon hakkida peeneks, sega kokku. Segule lisada majoneesi kaste, kaste jaoks on vaja segada kokku  majonees, äädikas, pipar ja kaste "Tabasco."  Segu pane külmkappi 1 tunniks .Kaste sobib ideaalselt praetud ja grillitud kalale.

Väga hea idee.

Kartuli - porrulaugusupp frikadellidega.

2 porrut,
4 keskmise suurusega kartulit,
1 spl võid või margariini,
1 l juurviljapuljongit,
soola, musta pipart,
paar tüümianioksa või 2 näpuotsatäit kuivatatud tüümiani,
1 loorberileht.

Frikadellide jaoks :
250 g seahakkliha,
1/4 tl soola,
näpuotsatäis jahvatatud musta pipart,
1/2 tl punet,
1 muna.

Loputa, puhasta ja viiluta  porrulauk. Koori ja tükelda kartulid.
Pane porru ja kartul keevasse puljongisse ning maitsesta soola ja pipraga. Keeda mõõdukal kuumusel umbes 15 minutit.
Maitsesta hakkliha ja sega munaga pehmeks taignaks. Vormi segust väikesed frikadellid. pane frikadellid supi sisse ja lase supil veel 5 minutit keeda. Vajadusel lisa maitseained.

Muna - ja värskekurgisalat.

3 kõvaks keedetud muna,
2 tomatit,
1 värske kurk,
tilli või sibulapealseid,
1/2 hapukoorekastet,
lehtsalatit.
Kuubikuteks või üsna õhukesteks viiludeks lõigatud toiduained segada kergelt hapukoorekastmega. Salatit võib lauale anda taldrikule asetatud lehtsalati lehel. Kaunistada tomativiilude või väikeste täidetud tomatitega.

Muna - ja redisesalat.

3 kõvaks keedetud muna,
15 redist,
sibulapealseid või murulauku,
1/2 kl hapukoort,
soola, suhkrut,
äädikat,
sinepit.

Viilustatud muna, rediseviilud ja hakitud sibulapealsed segada maitsestatud hapukoorega ning puista peale hakitud sibulapealseid või murulauku.

Räimekotletid.

1 kg räimi,
200 g läbikasvanud sealiha,
1 sibul,
25 g võid,
1/2-1 kl riivsaia,
1 kl vett,
1 sl kartulitärklist,
soola, pipart, muskaatpähklit.
Veeretamiseks riivsaia või jahu, praadimiseks rasva või margariini.
Puhastatud luudeta räimefileed lastakse koos lihaga läbi hakkmasina, lisatakse praetud sibul, riivsai ja kartulitärklis ning vesi. Taigen maitsestatakse soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga, klopitakse tihedaks. taignast vormitakse riivsaias või jahus kotletid, mis praetakse mõlema poolt.
Süüakse keedetud või praetud kartulitega, pruuni kastmega, hapukurgi- või mõne toorsalatiga.

Räimesupp spinatiga.

600 g räimi,
200 g spinatit,
2 l vett,
soola,
3-4 kartulit,
2 sl võid,
2 keedetud mina,
4 sl hapukoort,
maitserohelist.

Puhastatud kalad keedetakse soolaga maitsestatud vees valmis, tõstetakse välja, liha eraldatakse. Kalakeeduleemes keedetakse tükeldatud kartulid, hiljem lisatakse võis hautatud spinatiribad ja lastakse veel mõni minut keeda.
Serveerimisel pannakse suppise kalalihatükid, hakitud muna, hapukoort ja maitserohelist.

Räimesupp aedviljadega.

1 kg räimi,
2 l vett,
1 petersell,
1/2 sibulat,
2 porgandit,
200 g lillkapsast,
1 porrulauk,
2 kartulit,
soola,
2 sl võid,
tilli.
Roogitud pestud räimed ja tükeldatud maitseviljad (petersell, sibul) pannakse külma veega keema. Kui kalad on pehmed, tõstetakse nad vahukulbiga välja, kalaliha eraldatakse. Leem maitsestatakse soolaga, keedetakse edasi, lisades jämedalt riivitud porgandid ja mõne aja pärast kartulilõigud, tükeldatud porrulaugu ja lillkapsaõisikud. Valmis supile lisatakse või.
lauale andmisel pannakse supisse räimefilee tükid ja hakitud tilli.

Suitsräimesupp.

500 g sutsuräimi,
1,5 l vett,
1-2 porgandit,
1-2 sibulat,
5-6 kartulit,
1 sl jahu,
2 sl võid,
2 kl piima,
2 sl hapukoort,
soola, maitserohelist.
Soolaga maitsestatud vees keedetakse porgandi- ja sibulaviile 10 -15 minutit, siis lisatakse juurde tükeldatud kartulid ja keedetakse veel 10-15 minutit. Lõpuks lisatakse võiga läbikuumutatud jahu, piim ja nahast ning luudest puhastatud suitsuräimetükid. Supp lastakse veel kord keema tõusta ja maitsestatakse siis lõplikult.
Lauale andmisel lisatakse koor ja hakitud maitseroheline.
Suppi võib serveerida ka hapukooreta.