KUUMAD KASTMED.

Kuumi kastmeid valmistatakse tavaliselt rasvas, jahust või kartulitärklisest ja vedelikust, milleks võib olla vesi, piim, aedviljaleem, rõõsk ja hapukoor. Liha- ja kalatoitude juures tarvitatakse  sageli nende keedu- või hautamisleent.

peamiseks soolaste kastmete maitseaineks on sibul, kuid peaaegu kõigile kastmetele võib lisada ka tomatipüreed, ketšupit ja vürtskastmeid.

enamasti antakse toitude juurde heledaid kastmeid, ainult praetud liha ja praadide juurde pruune kastmeid, kuid ka sellest tavast võib eri maitse andmiseks kõrvale minna.

Hapukurgikaste.

1 kl majoneesi, hapukoore- või kohupiimakastet,

1 hapukurk,

1 spl hakitud sibulat või sibulapealseid,

( 3 spl. marineeritud seeni või 1 spl riivitud mädarõigast),

soola, suhkrut.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. seeni ja mädarõigast lisatakse soovi korral.

Kohupiimakaste.

200 gr kohupiima,

1 kl piima või hapukoort,

soola, suhkrut,

maitserohelist,

( 2 spl ketšupit või 2 tl vürtskastet).

Kohupiim hõõrutakse puulusikaga ühtlaseks, lisatakse  vähehaaval piim või hapukoort ja maitsestatakse, soovi korral lisatakse ketšupit või vürtsikastet.

Hapukoore-õunakaste.

½ kl hapukoort,

½ kl õunakastet või riivitud õuna,

soola, maitserohelist,

1tl vürtskastet.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse.

Hapukoore- ketšupikaste.

½ kl ketšupit,

½ kl hapukoort,

soola,

suhkrut,

tilli, peterselli või sibulapealseid.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse.

KASTMED.

Salatitele, külmroogadele ja ka paljudele kuumtoitudele sobivad kastmeks müügil olevad tööstuslikult toodetud kastmed :

·        majoneesikaste mitmesuguste maitseainetega ( till jm)

·        puuviljakastmed ja õunakastmed, riivitud õunad jm.

·        tomatikaste, ketšup, tomatipüree jm.

·        vürtskaste,

Kodusemaks ja mahedamaks saab neid kastmeid muuta, lisades neile kas külma hapukoort, piima või hapupiima (keefir, pett jm) või kuumutades need kasted läbi koos liha- või aedviljaleemiga, koorega vm.

Õunadipp.

1 kl õunapüreed,

100 gr juustu,

1 sibul,

2 spl mädarõigast,

2spl hapukoort või kondenspiima,

soola,

maitsetaimi,

(riivitud sidrunikoort).

Juust, sibul ja mädarõigas riivitakse, segatakse õunapüreega ja maitsestatakse. Sobib toore aedvilja ning ulukiliha juurde.

Sõstra- või pohladipp.

1 kl sõstraid-, pohla- või jõhvikavõiet,

1 spl majoneesi,

1 väike sibul,

maitsetaimi.

Toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib vorsti, linnu- ja ulukiliha juurde.

Seenedipp.

100 gr marineeritud või omas mahlas hautatud seeni,

100 gr hapukoort või majoneesi,

1 väike sibul või sibulapealseid,

soola, suhkrut.

Seened hakitakse hästi peeneks, segatakse hapukoore ja riivitud sibula või hakitud sibulapealsetega, maitsestatakse. Sobib leivaga

Roheline dipp.

100 gr kohupiima,

100 gr hapukoort või keefiri,

soola, suhkrut,

50 gr spinatilehti,

3 spl tilli või peterselli.

Kohupiim hõõrutakse ühtlaseks või aetakse läbi sõela. Spinat ja maitseroheline hakitakse üsna peeneks. Toiduained segatakse, maitsestatakse. Sobib liha, kala ja leiva juurde.

Mädarõikadipp.

3 spl riivitud mädarõigast,

2 haput õuna,

100 gr hapukoort või keefiri,

soola, suhkrut, maitsetaimi,

sibulapealseid või 1 väike sibul,

peterselli.

Pestud õunad riivitakse kooremata, toiduained segatakse ja maitsestatakse. Sobib tooreste aedviljade ja keedetud liha juurde.