Kuumutatud rabarberikompott.

1 kg rabarberit,
0,5 l suhkrusiirupit (1 l vett, 500 gr suhkrut),
riivitud apelsinikoort,
melissi-, kirsi või piparmündilehti.
Rabarberitükid jagatakse purkidesse, peale valatakse siirup. Purke kuumutakse 85 C juures 20 minutit. Suletakse õhukindlalt.
Rabarberikompotti valmistatakse ka koos värskete marjadega (maasikad, vaarikad, põldmarjad, murakad jm), võttes viimaseid vähem või rabarberiga võrdses koguses; ja rosinatega, võttes neid 1 kg rabarbri kohta 1 klaasitäis.

Rabarberikeedis.

1 kg pestud tükeldatud rabarberivarsi ja 900 gr suhkrut laotakse kihiti keedunõusse, hoitakse jahedas kohas kinnikaetult üle öö. Siis lastakse nõu sisu aeglaselt keema tõusta. keedetakse umbes 25 minutit, nõu aeg-ajalt raputades. Eemaldatakse vaht ja tõstetakse purikdesse. Suletakse.

Rabarberihoidised.

Esimesi värskeid aiasaadusi on rabarber. Oma saagikuse ja odavuse poolest on ta kättesaadav hoidismaterjal. Värskeid noori rabarberivarsi ei koorita , ainult pestakse ükshaaval  korralikult ja lõigatakse ära otsad. Tükeldatakse sobiva pikkusega tükkideks. Pudelihoidiste jaoks võib rabarberivarred lõigata diagonaalselt ( viltu), siis mahub rohkem tükke pudelisse.
Külmetatult.
Rabarber seisab hästi sügavkülmas. Selleks pannakse tükeldatud rabarberivarred paraja suurusega (et korraga ära tarvitada) kilekottidesse, surutakse tihedalt kokku ja keevitatakse kuuma triikraua servaga läbi pehme paberi lahtine serv kinni nii, et kotti jääks võimalikult vähe õhuruumi.
Tarvitamisel pannakse keema külmalt, küpsetistele sulatatakse eelnevalt toasoojuses.
Rabarberipüree (keedetud suhkruta või suhkruga) pannakse kaanega karpidesse nii, et servast jääb 0,5-1 cm vaba ruumi paisumiseks . tarvitamisel sulatakse kaanetatult toasoojuses.
Toored rabarberitükid pannakse karpi suhkruga segatult.

Pudelihoidised.
Rabarberitükid pannakse laiema kaelaga pudelitesse, peale kallatakse keedetud külm vesi. Pudelid suletakse õhukindlalt tsellofaani või korgiga.
Rabarberitükid pannakse pudelitesse neid vastu lauda põrutades, et sisu rohkem kokku läheks. Täidetud pudelid korgitakse, üle korgi seotakse nöör. Pannakse sooja (75-100C) ahju puurestile pikali või püsti ja hoitakse seal umbes pool tundi, kuni sisu on pehmenenud ja kollaseks tõmbunud. Lastakse kinnises ahjus veidi maha jahtuda ja võetakse siis rätikuga hoides välja. Kohe ahjuust avades võivad pudelid lõhkeda!!!
Rabarberitükid pannakse pudelitesse. Vett keedetakse 5 minutit ja valatakse siis kuumalt peale. Pudeleid pastöriseeritakse 15 minutit 80 C juures. Suletakse õhukindlalt.
Pudelihoidiseid kasutatakse plaadikookide, vormitoitude, putrude, vahtude, kissellide, magusate suppide, tarretiste ja muude magustoitude valmistamiseks.

Mahlad.
Pressitud mahl. Tükeldatud rabarber aetakse läbi mahlapressi. Saadud toormahla keedetakse 5 minutit, riisutakse vaht ja täidetakse kuumalt ääreni eelsoojendatud pudelitesse, suletakse õhukindlalt.
Aurutatud mahl. Tükeldatud rabarberivarred pannakse mahlaaurutajasse. Peale puistatakse suhkrut – 200 g 1 kg rabarberi kohta. Kuum mahl lastakse otse kuumadesse pudelitesse. Pudelit täidetakse ääreni. Suletakse õhukindlalt.
Keedetud mahl. Tükeldatud rabarberivarred keedetakse vähese veega pehmeks, võttes 1 kg rabarberi kohta 2-3 kl vett. Vedelik kurnatakse lastakse veel kord keema minna, riisutakse vaht ja  valatakse kuumalt pudelitesse. Suletakse õhukindlalt.  Mahlale teistkordselt kuumutamisel lisada ka suhkrut – 1 l mahla kohta soovikohaselt 1-2 kl.
Siirup. 1 l kuumake mahlale lisatakse 800 g kuni 1 kg suhkrut, keedetakse 5 minutit, eemaldatakse vaht ja valatakse siirup kuumadesse pudelitesse. Sulatakse kohe õhukindlalt.
Kui mahl valmistatakse hiljem, juuli-, augustikuus, võib lisada värvi parandamiseks punaseid marju või nende mahla.
Mahla kurnamisel järelejäänud sagu võib keeta vähese suhkruga kohe tarvitatakse võideks või püreeks.
Rabarberimahla kasutatakse mitmesugusteks jookideks ja magustoitudeks, värskekapsa hautamisel, äädika asemel suppides , kastmetes ja salatites.

Rohelise tomati keedis.

Keedetakse rohelistest väikeseviljalistest tomatidest. Tomatitel lõigatakse ots viljavarre poolt ära ja eemaldatakse seemned. Seejärel kupatatakse tomatid läbi kolme vee. Kupatatud tomatid kooritakse, lastakse nõrguda ja pannakse keevasse siirupisse ( ühe kilogrammi tomatite kohta võetakse üks kilogramm suhkrut ja 300 ml vett). Keedetakse vaiksel tulel , kuni siirup muutub venivaks. Mõni minut enne keetmise lõppu võib keedisele lisada sidrunihapet ja vanilliini.

Marineeritud punased tomatid.

Valida kõvad ja poolküpsed tomatid. Marineeritakse koos viljavartega. Tomatid pestakse ja mähitakse musta sõstra või viinamarjalehtedesse ja laotakse suurtesse purkidesse. Pealt surutakse kinni puupilbastega. marinaadiks keedetakse vajalik kogus 5% äädikat, lisades must pipart, loorberilehti, nelki ja soola. Marinaad jahutatakse ja valatakse tomatitele. Purki võib panna ka tilli ja paprikat (tükikese kibeda punapipra kauna). Purgid suletakse õhukindlalt ja säilitakse jahedas ruumis.

Konserveeritud tomatid.

Konserveerimiseks valitakse ühesuurused ja ühesuguse küpsusega tomatid. eemaldatakse viljavarred, pestakse ja torgatakse puutikuga 1-2 cm sügavuselt viljavarre kinnituskohale. Toas järelvalminud tomatitele pole vaja torget teha, sest need kuumutamisel tavaliselt ei purune. plekilised, lõhenenud ja ülevalminud tomatid kasutatakse mahla valmistamiseks. Punastetele tomatitele konserveerimisel äädikat ei lisata, sest nende happesisaldus on küllaldane. Ettevalmistatud tomatid pannakse purki ja peale valatakse keev soolvesi ( ühe liitri vee kohta 1,5 sl soola). Purkidele asetatakse lahtiselt kaaned ja purgid asetatakse lahtiselt kaaned ja purgid tõstetakse kuuma (65C) vette. Vesi kuumutatakse keemiseni ja 0,5 l purke hoitakse sellel temperatuuril 15 minutit, 1,0 l purke 20 minutit ja 3 l purke 30 minutit. Kuumutatud hoidised tõstetakse välja, kaaned suletakse ja lastakse jahtuda. Jahtumise ja keema ajamise aeg ei tohiks kesta üle 25 minutit. Purke võib sulgeda ka enne kuumutamist, kuid siis on otstarbekas kaantele asetada klambrid.
Samuti hoidistatakse ka kooritud tomateid. koorimise kergendamiseks tuleb tomatid blanšeerida. Selleks tõstetakse tomatid sõelaga paariks minutiks keeva vette ja siis 3-5 minutiks külma vette jahtuma. Selliselt töödeldud tomateid on lihtne koorida. Tomatid pannakse purkidesse ja peale valatakse keev soolvesi või kuum (85C) tomatimahl. Purgid kaetakse lahtiste kaantega ja kuumutatakse nagu eespool.
Tomatimahlaks eraldatud ülevalminud ja vigastatud tomatid pestakse ja lõigatakse tükkideks. Rohelised plekid ja muud kõlbmatud kohad eemaldada. Tükeldatud tomatid keeta 5-10 minutit ja siis hõõruda läbi sõela. Saadud mehu kuumutatakse uuesti ja lisatakse soovi korral soola ( ühe liitri tomatimahla kohta üks supilusikatäis).

Tomatimahl.
Küpsed tomatid kooritakse, riivitakse plastmassist riiviga või lastakse läbi mahlapressi. mahlapressi puhul ei ole vaja tomateid koorida. saadud mahl valatakse pudelitesse, jättes 5-6 cm õhuruumi. Pudeleid kuumutakse keevas vees 15-20 minutit. Kuumutamise kestus oleneb pudelite mahust.

Õunasarv.

Taigen :
0,5 kl piima,
25 g pärmi,
0,5 tl soola,
2 sl suhkrut,
100 gr võid,
500 gr jahu,
(riivitud sidrunikoort).
Täidis :
1 kg õunu,
suhkrut,
kaneeli,
õunamahla;
määrimiseks muna,
puisteks tuhksuhkrut.

Valmistatakse pärmitaigen ja lastakse kerkida. vahepeal kooritakse õunad ja lõigatakse õhukesteks viiludeks. Puistatakse peale suhkrut ja kaneeli ning piserdatakse veidi õunamahla. Kaetakse kaanega ja lastakse seista.
Kerkinud taigen rullitakse kolmnurgakujuliseks. Õunalõigud valatakse ühtlaselt peale. Taigen keeratakse rulli alates laiemast osast. Rull painutatakse sarvetaoliselt kõveraks, tõstetakse ahjuplaadile ja võõbatakse munaga. Küpsetakse paraja kuumusega ahjus.
Jahtunud sarvele  puistatakse tuhksuhkrut.

Elli-tädi ploomikook.

300 gr margariini,
300 gr suhkrut,
4 muna,
6 sl hapukoort,
400 gr jahu,
0,5 tl söögisoodat,
katteks ploome,
puisteks tuhksuhkrut.

Margariin vahustatakse suhkruga, segatakse ükshaaval hulka munad, seejärel hapukoor ja soodaga segatud jahu. Taigen valatakse ahjuplaadile, peale pannakse kividest puhastatud poolikud ploomid. küpsetatakse keskmise kuumusega ahjus pool tundi.
Jahtunud koogile puistatakse läbi sõela tuhksuhkrut.

Tikrikook.

Põhi:
100 g margariini,
2 sl suhkrut,
1 munarebu,
1 kl jahu ja 3 sl pannkoogijahu.
Kate :
1 l puhastatud tikreid,
0,5 kl suhkrut või 0,5 l tikrikeedist.

Pehme margariin vahustatakse suhkruga, lisatakse munarebu ja sõelutud jahu. Kui taigen on segatud ühtlaseks, kaetakse sellega ümmarguse koogivormi põhi, servad surutakse veidi kõrgemaks. Suhkruga segatud marjad valatakse peale.
Kooki küpsetatakse 200 C ahjus 30-40 minutit.

Kõrvits, kartul ja peet on ka ravimtaimed.

Kõrvitsaseemned sisaldavad umbes 50% taimeõli, kõrvitsate viljalihas on suhkruid, karotiini, fosforisooli, mikroelemente, ränihappeid.

Kõrvitsamahla nähakse  rahvameditsiinis ette maksa, neerud, eesnäärme haigestumise ja ainevahetushaiguste  puhul. Ta ravib rasedaid ja merehaigeid iiveldusest. Tal on ka kusele ajav ja lahtistav mõju.

Kõhukinnisuse puhul on kõrvits asendamatu. Teda on soovitav süüa ka toorelt nagu arbuusi, mõned viilud päevas.

Kõrvitsamahla võetakse 1 tund enne sööki ½ klaasi korraga 2 korda päevas.

Kõrvitsa viljaliha nii toorelt, hautatult kui ka keedetult parandab kõhunäärme tööd ja ravib spasmilist jämesoolapõletikku.

Toorestest kartulitest pressitud mahl normaliseerib maomahla koostist (vähendab selle liigset happesust ning suurendab seda , kui hapet on maomahlas liiga vähe), mõjub hästi kroonilise gastriidi ja haavandtõbede puhul. Ta  kõrvaldab isegi kõhuvalud, soodustab haavandite ja seinasöövuste kinnikasvamist seedetraktis. Veel soovitatakse kartuli toormahla peavalude, kõrge vererõhu ja glaukoomi puhul. Ravimiskuur on 1…2 kuud. Päevas võetakse kartulimahla 2 korda a ½ klaasi.

Toores peedimahl on samuti väga kasulik.  Selle koostises on proteiinid, askorbiinhape, õun- ja oblikahapet, suhkruid, magneesiumi- kaaliumisooli. Rahvameditsiinis on teda ammustest aegadest kasutatud kõhtu lahtistava , kusele ajava , põletikuvastase ja valuvaigistava vahendina. Mee ja sidrunimahlaga segatult kasutatakse peedimahla kõrgvererõhutõve ja külmetuse puhul. Välispidiselt mõjub peedimahl haavade kinnikasvamist soodustavalt. Haavale pannakse peeti pudruna.

Peedimahla soovitatakse ka pea veresoonte ateroskleroosi ja südame rütmihäirete puhul. Rütmi taastavad esmajoones kaaliumi-, magneesiumi-, raua – ja joodisoolad ning paljud vitamiinid peedimahlas.

Ka allergia, aneemia , astma, kilpnäärme alatalituse, nahapõletike ja kõhukinnisuse kasutakse peeti.

Kokteil.

Teekokteil.

100g kanget teed, 50 g jäätist, 30 g mandariini siirupit. Ained segatakse . pärast pritsitakse peale 30 g vahustatud koort.

Kokteil  ´´Mosaiik´´.

40 g punast siirupit, 30 g puuvilja (kirsse või viinamarju), 130 g apelsinimahla. Segatakse.

Majakokteil.

20 g hõõrutud jõhvikaid, 30 g punast siirupit, 120 g apelsinimahla, 30 g vahukoort. Segatakse.